Surra-murra, mis meid murrab?

Meid ei murra miski,

kui tõused toolilt püsti!

 

Noortejuht Eveliis Samberk (E.S)

Kui iga päev noortelt küsimusi saad, et millal jälle või mis matk järgmiseks on ja midagi vastata ei oska, siis on jube raske. Nii sündis idee, et paneme mitu matkaliiki kokku, teeme oma triatloni, et oleks pingutamist ja lähme mugavustsoonist välja. Noortele see idee meeldis ning Üllar oli nõus matka kokku panema. Aga ma ei kujutanud ette, et Üllar selle triatloni nii keeruliseks kombineerib.

11. mail matkasid kolm eri vanuses Saue Noortekeskuse matkagruppi ühisel matkarajal. Iga grupp sai liikuda jalgrattaga, matkatõukerattaga ja jalgsi. Matka jooksul vahetasid grupid kokkulepitud kohtades omavahel jalgrattaid ja matkatõukerattaid – ikka selleks, et ükski grupp ei tunneks ennast üksikuna, et toimuks koostöö, saaks õppida jagamist ja teistega arvestamist. Matkatriatloni läbisid 39 vaprat ja vastupidavat osalejat.

Noortejuht Üllar Põld (Ü.P.)

Saue Noortekeskuse juurest RMK Simisalu Loodusmajani Vargamäel on 103 kilomeetrit. Just nii palju läbis ühe päevaga kõige vanemate noorte grupp – 5 km jalgsi, 73 km jalgrattaga ja 25 km tõukerattaga veel otsa. 11 tundi ja kohal. Alguses oli vihma käes ebamugav, siis raske ja lõpuks ei olnud mingeid tundeid. Oli teadmine, et meid ootab soe maja, soe söök, soe saun ja sõpradega saab terve öö koos olla.

E.S.: Mina juhtisin keskmist matkagruppi. Läbisime 50 kilomeetrit, sellest 35 tõukerattaga. Vihm võttis meist topelt energiat ja pause väga teha ei andnud.

See, et riided märjaks ja poriseks said oli kõige väiksem mure. Tõukeratta teekond oli auk augus kinni, soppa lendas nelja ilmakaarde ja mõtlesime ikka küll, miks me seda teeme. Ma tegelikult küsin seda iga matk endalt. Noored on nii suureks motivaatoriks, et kuidas nad suudavad ja tahavad.

Projektijuht Lii Haabma

Projekti kirjutades ei olnud mul aimugi, et kõige väiksemate grupp ja 40 kilomeetrit tundmatut matkarada „antakse minule“. Õnneks aitasid riske maandada Annika Soolaid Riisipere noortekeskusest ja kannatlik ema-lapsevanem. Peale kahtekümmet kilomeetrit jalgrattasõitu Sauelt Metsanurme telkimisalani istusime bussi ja sõitsime Paunküla veehoidla juurde. Siin oli lõke ja kõikide gruppide lõunasöök. Vihma hakkas sadama ja meie hakkasime tõukerattaid Kiruvere muinaslaagri poole lükkama.

Kuna eelmine etapp kulges jalgratastel, siis oli tõukeratastega algul tükkmaad harjumist, et istuda ei saa ja kui oli vaja tõukeratast tõsta, hakaksid osad seda tõstma „sadulast“. Rada oli mäest üles, mäest alla. Kukkumisi ja pehmeid maandumisi oli ka. Jalgsimatk üle Kodru raba oli täielikus vihmas ja märgade riietega. Kui keegi kusagil veeloiku kukkus, siis see ei muutnud midagi. Olime sellega juba harjunud.

Ü.P.: Matkaprojekt „Mugavustsoon on igavustsoon” on kokkuvõte sellest, mida noortekeskuse matkadel paljude aastate jooksul on märkamatult õpitud ja harjutatud: 40 km talvel jalgsi ühe päevaga – tehtud, nädal aega jalgrattamatk üle 300 kilomeetri mitu korda – tehtud, 50 km tõukerattaga ühe päevaga – tehtud, 60 km jalgsi 15 tundi järjest – tehtud, suurte matkaprojektide läbiviimise kogemus – olemas. Aeg oli küps, et suuremad oleks noorematele eeskujuks. Järelkasvu on vaja!

Täname noortekeskuse juhatajat Kirke Kasarit, ENTK projektikomisjoni ja lapsevanemaid usalduse eest. Aitäh grupijuhtide abilistele: Annika Soolaid, Riisipere NK; Piret Laidroo, Sõmeru NK ja Mihkel Vahar. Täname taustajõude: Monika Liiv – keetsid meile 15 liitrit suppi. Supp söödi tilgatumaks. Anu ja Uko Nõulik – olite 6 tundi vihma käes valmiduses, et lõke põleks, supp oleks soe ja vorstid säriseks, et matkajad saaks lõunasöögi ajal kõhud täis. Mart-Peter Laidroo – vedasid meie jalgrattaid edasi ja tagasi, olid alati õigel ajal olemas, et „logistika ei logiseks“. Kaarel Kiviloo – kujundasid meile kaunid diplomid. Neid oli hea käesurumise saatel üle anda.

Saue Noortekeskuses on „mõtteid“. Astuge sisse!

Tegu on Avatud Noortekeskuste projektiga „Mugavustsoon on igavustsoon“, mille raames viiakse läbi erinevaid matkategevusi. Matkajaid toetab Eesti Noorsootöö Keskus ning Haridus- ja Teadusministeerium.